Laps ja nägemine
Regulaarne silmakontroll on profülaktikaks, sest varakult avastatud normaalsest nägemisest kõrvalekallet saab suurema tõenäosusega ravida enne kooliminekut. Piisav nägemisteravus on vajalik koolis hakkama saamiseks, hobidega tegelemiseks ja igapäevatoimetusteks. Soovitatud on käia silmaarsti juures lapse 6. elukuul, 3. eluaastal ja enne kooliminekut. Kui kõik on korras ja koolilaps muutusi ei tunne, tuleks edaspidi nägemist kontrollida iga 2 aasta tagant. Eestis kontrollivad lapsi üldjuhul arstid, optometristid uurivad väljaarenenud nägemist või määravad juba korduva prilliretsepti. Esimest korda soovitame pöörduda lapsega silmaarsti poole.
Tihemini esinevad laste nägemiseprobleemid on kõõrdsilmsus (strabism), amblüoopia (laisk silm), kaugnägevus (hüperoopia), lühinägevus (müoopia) ja astigmatism.
Kõõrdsilmsuse puhul ei ole silmad otse, st üks või mõlemad silmad on kaldunud tsentrist kõrvale. Seda põhjustab lihaste tasakaalutus või nägemishäire (kaug- või lühinägevus). Kuni kolmanda elukuuni võib see olla loomulik, sest silma liigutavad lihased on veel nõrgad ja laps ei suuda pilku fikseerida. Kui kõõritamine esineb pidevalt, tuleks pöörduda arsti poole. Strabismi raviks kasutatakse prille, kirurgiat või silmaharjutusi.
Amblüoopiaks ehk laisaks silmaks nimetataks ühe või mõlema silma ebaselget nägemist, mida väljaarenenud silma puhul ei saa enam prillidega korrigeerida. Kui aga madal nägemisteravus või silmadevahelise koostöö ebanormaalsus avastatakse lapse silma arenemisjärgus enne 7. eluaastat, on ravi tulemuslikum. Amblüoopia võib olla kaasasündinud ja tekib nägemissüsteemi ebapiisava stimulatsiooni tõttu silma arenemisperioodil, sest võrkkestale ei teki selge kujutis või on selle teke takistatud (strabism, kaasasündinud kae, silmakasvaja, võrkkesta anomaalia). Raviks määratakse prillid, ühe silma kinni katmine või kirurgia.
Kaugnägevus, lühinägevus ja astigmatism on nägemisehäired, mille puhul on lähedale või kaugele nägemine udune. Põhjuseks on silma suuruse ja valguse murdumise mittevastavus. Kui silm on anatoomiliselt terve, peetakse seda silma omapäraks, mitte haiguseks, ja probleem lahendatakse prillidega.
Lapsed reageerivad prillidele erinevalt: mõni on uute prillide üle väga õnnelik, teised aga muutuvad ebakindlaks. Seega tuleks last julgustada ja varuda kannatust, sest prillide kandmine on tervise huvides vajalik. Lapsele prille valides peaks pöörama tähelepanu raamide heale istuvusele, kuna nina on lamedam ja prillid ei istu kindlalt. Väikelastele disainitakse ka spetsiaalseid painduvaid ja kõrva taha kinnituvate sangadega raame. Prilliläätsed (n-ö klaasid) soovitame valida plastikust, sest see on kergem ja purunemiskindel, seega lapsele mugavam ja ohutum. Liikuvale või sportivale lapsele soovitame trivex-materjalist prilliläätsesid, mis on purunematud ehk löögikindlad ning tagavad silmade ohutuse ka kõige ekstreemsemates olukordades.
Mõnikord võivad kehvemad õpitulemused olla seotud nägemisega. Probleemsete silmadega laps ei pruugi raamatute, piltide ja õppimise vastu huvi tunda ning võib olla loid. Samuti võib nägemisehäire tundemärk olla televiisori vaatamine või raamatute lugemine väga lähedalt.
Meie kauplustest leiate laias valikus prilliraame nii poistele kui tüdrukutele. Meie kliendid räägivad, et meil on parim valik lasteraame.
