Lapse hea nägemine aitab õppida ja maailma avastada

Laps ise ei pruugi aga märgata, et tema nägemine võiks olla parem. Kui maailm on tema jaoks alati just selline paistnud, ei oska ta teistsugust nägemist oodata. Seetõttu on oluline lapse nägemisele tähelepanu pöörata ka siis, kui ta ise millegi üle ei kurda.

Miks on lapse hea nägemine nii oluline?

Suur osa koolis saadavast infost jõuab lapseni silmade kaudu. Ta peab nägema nii lähedale vihikusse ja õpikusse kui ka kaugemale tahvlile ning suutma pilku nende vahel mugavalt ümber suunata. Kui nägemine ei ole piisavalt hea või silmad peavad selgelt nägemiseks liigselt pingutama, ei pruugi laps öelda: „Ma ei näe hästi.“ Märgid võivad olla hoopis väsimus, peavalu, keskendumisraskused või soovimatus lugeda. Mõnikord võib jääda mulje, et laps lihtsalt ei suuda keskenduda või väsib õppimisest kiiresti, kuigi üheks võimalikuks põhjuseks võib olla nägemisega seotud ebamugavus. Hea nägemine toetab lisaks õppimisele ka lapse liikumist, sportimist, käe ja silma koostööd ning igapäevast toimetulekut.

Lapse nägemine areneb koos temaga

Nägemine areneb koos lapsega. Esimestel eluaastatel õpivad silmad ja aju järjest paremini koostööd tegema ning kujunevad nägemisteravus, sügavustaju ja kahe silma koostöö. Koolieas kasvavad nõudmised nägemisele märgatavalt. Lugemine, kirjutamine, tahvlile vaatamine ja digiseadmete kasutamine tähendavad, et silmad peavad päeva jooksul pidevalt erinevatele kaugustele ümber fokusseerima. Kui lapsel esineb korrigeerimata nägemisprobleem, võib see mõjutada tema nägemise arengut ja igapäevast enesetunnet. Seetõttu on oluline võimalikud kõrvalekalded võimalikult vara avastada ning vajadusel pöörduda spetsialisti poole.

Millised märgid võivad viidata nägemisprobleemile?

Lapsed kohanevad väga hästi ning ei pruugi ise aru saada, et nende nägemine erineb teiste omast. Seetõttu tasub lapsevanemal tähele panna ka väikeseid muutusi lapse harjumustes.

Lapse nägemist tasub kontrollida, kui ta:

• kissitab sageli silmi;
• kurdab peavalu või silmade väsimust;
• hõõrub tihti silmi;
• vaatab televiisorit või ekraani väga lähedalt;
• hoiab raamatut või telefoni ebatavaliselt näo lähedal;
• kurdab, et ei näe hästi tahvlile või kaugemal asuvaid objekte;
• väsib lugedes kiiresti või väldib lugemist;
• kaotab lugedes järge või jälgib teksti sõrmega;
• kallutab vaatamisel pead;
• sulgeb või katab ühe silma;
• tal esineb märgatavat kõõrdsilmsust;
• tundub vahemaade hindamisel ebakindel või tavapärasest kohmakam.

Üks selline märk ei tähenda tingimata, et laps vajab prille. Kui sümptomid korduvad või tekitavad muret, on mõistlik nägemine üle kontrollida.

Levinumad nägemisprobleemid lastel

Lühinägelikkus ehk müoopia

Lühinägelikkuse korral näeb laps lähedale tavaliselt hästi, kuid kaugemal asuvad objektid paistavad häguselt. Koolis võib esimene märk olla lihtne – laps ei näe enam klassis hästi tahvlile, kuigi õpiku või telefoni vaatamisega probleeme ei ole. Ta võib hakata silmi kissitama, soovida istuda tahvlile lähemal või küsida teistelt, mis tahvlile kirjutatud on. Lühinägelikkus võib lapse kasvades süveneda, mistõttu on oluline selle arengut regulaarselt jälgida. Tänapäeval on olemas ka spetsiaalselt lastele mõeldud müoopiat aeglustavad prilliklaasid, mille eesmärk on lisaks selge nägemise tagamisele aidata aeglustada lühinägelikkuse progresseerumist.

Kaugnägelikkus ehk hüperoopia

Teatud määral kaugnägelikkust esineb lastel loomulikult ning noored silmad suudavad seda sageli hästi kompenseerida. Suurema kaugnägelikkuse korral peavad silmad aga selgelt nägemiseks rohkem pingutama. See võib väljenduda silmade väsimuse, peavalu või ebamugavusena lugemisel ja teistel lähitööd nõudvatel tegevustel.

Astigmatism

Astigmatismi korral ei pruugi kujutis olla täiesti terav ei lähedale ega kaugele vaadates. Laps võib selle tõttu silmi kissitada, kurta nägemisväsimust või tunda, et pikem lugemine ja keskendumine on ebamugav. Kuna laps ei pruugi teada, milline terav nägemine välja näeb, võib astigmatism jääda ilma nägemiskontrollita pikaks ajaks märkamata.

Kõõrdsilmsus

Kõõrdsilmsuse korral ei ole mõlemad silmad samal ajal suunatud täpselt samasse punkti. Mõnikord on seda väliselt lihtne märgata, kuid alati ei pruugi silmade koostöö probleem igapäevaselt nähtav olla. Püsiva või korduva kõõrdsilmsuse korral tuleks lapsega pöörduda silmaarsti poole, sest silmade koostöö on nägemise normaalse arengu seisukohalt oluline.

Amblüoopia ehk laisk silm

Amblüoopia korral ei ole ühe silma nägemine arenenud sama hästi kui teisel. Aju hakkab paremini nägevat silma eelistama ning nõrgema silma nägemine võib jääda arengus maha. Selle põhjuseks võivad olla näiteks kõõrdsilmsus, suurem nägemisviga või märkimisväärne erinevus kahe silma nägemises. Kuna lapse nägemissüsteem alles areneb, on amblüoopia võimalikult varajane avastamine oluline. Ravi vajaduse ja sobiva ravimeetodi määrab silmaarst.

Ekraanid ja lapse silmad

Telefonid, tahvelarvutid ja arvutid on saanud laste igapäevaelu osaks ning koolieas suureneb ekraanide kasutamine veelgi. Pikk järjestikune lähitöö võib silmi väsitada, mistõttu tasub lapsele juba varakult õpetada häid nägemisharjumusi. Lähitöö vahele võiks teha regulaarseid pause, vaadata aeg-ajalt kaugusesse ning veeta iga päev aega õues. Eriti tasub sellele tähelepanu pöörata laste puhul, kellel on tekkinud lühinägelikkus või kelle peres esineb lühinägelikkust.

Millal tuleks lapse nägemist kontrollida?

Nägemiskontrolliga ei pea ootama hetkeni, mil laps ütleb, et ta ei näe enam tahvlile. Kontrolli tasub kaaluda, kui märkad muutusi lapse lugemis- või vaatamisharjumustes, esineb silmade väsimust või tunned lapsevanemana lihtsalt muret tema nägemise pärast. Hea hetk nägemisele tähelepanu pöörata on ka enne koolitee algust ja kooliaastate jooksul, kui õppimisega suureneb silmade igapäevane koormus.

Lapse nägemist tasub kindlasti kontrollida, kui:

• laps ütleb, et näeb halvasti kaugele või lähedale;
• lugemine või muu lähitöö väsitab teda kiiresti;
• esineb sagedasi peavalusid või silmade väsimust;
• laps kissitab, kallutab pead või sulgeb ühe silma;
• märkad kõõrdsilmsust;
• perekonnas esineb tugevat lühinägelikkust või silmahaigusi;
• kooliõde, perearst või mõni teine spetsialist on soovitanud lapse nägemist täiendavalt kontrollida.

Lapse nägemiskontroll Pro Optikas

Alates 7. eluaastast saab lapse nägemist kontrollida Pro Optika optometristi juures. Nägemiskontrollis hinnatakse lapse nägemisteravust ja prillivajadust ning aidatakse leida tema nägemisele sobiv lahendus. Kui kontrolli käigus ilmneb midagi, mis vajab täiendavat meditsiinilist hindamist, soovitab optometrist pöörduda silmaarsti poole.

Hea nägemine annab kooliaastale parema stardi
Uued õpikud, koolikott ja pliiatsid on kooliks valmistumise loomulik osa. Sama oluline on veenduda, et laps näeb hästi nii tahvlile kui ka oma õpikusse. Laps ei pruugi ise osata öelda, et tema nägemine võiks olla parem. Üks nägemiskontroll aitab saada selgema ülevaate ning vajadusel leida õigel ajal sobiva lahenduse.